Kulturárbedieđut Norggas

Eará neahttasiiddut gos leat kulturárbečoakkáldagat Norggas

Dán oppalašgovas leat dušše váldon mielde rabas gáldot, dat mearkkaša neahttasiiddut ja bálvalusat mat leat buohkaide rabas, iige gáibit sisaloggema. Lassin gávdnojit olu fágavuogádagat mat geavahuvvojit iešguđege institušuvnnain ja hálddahusain. Askeladden (kulturmuitohálddahusas), Primus (máŋgga museain) ja Asta (vuorkkáin) leat ovdamearkkat dákkár fágavuogádagain.

Vuorkáuvssot

Vuorkáuvssot lea našunála ohcanbálvalus gaskkal vuorkáinstitušuvnnaid katalogaid. Dáppe gávnnat dieđuid historjjálaš vuorkkáid ja dokumeanttaid mat gávdnojit dain máŋgga vuorkkáin mat leat Norggas.

Digitálavuorká

Digitálavuorká lea Vuorkádoaimmahaga gáldoneahttabáiki – bálvalus vuosttažin elektrovnnalaččat olámuttos vuorkádávviriidda. Dat bivnnuheamos gáldot leat girkogirjjit, olmmošlogut ja pántaregisterat.

DigitálaMusea

DigitálaMusea lea álbmoga uvssot digitála museačohkkehusaide mat gullet Kulturdepartemeantta vuollái. DigitálaMusea sisttisdoallá sihke dáidda- ja kulturhistorjjálaš dieđuid.

Kulturmuitogovat

Sullii 23 0000 Riikantikvára kulturhistorjjálaš gova leat digitaliserejuvvon ja olámuttos govvavuorkkás Kulturmuitogovain.

Kulturmuitoohcan

Kulturmuitoohcan lea Riikantikvára bálvalus mas leat dieđut badjel 150 000 kulturmuittu registrerejuvvon Askeladdenii, mii lea Rikikantikvára almmolaš gáldočoakkáldat gos leat ráfáiduvvon kulturmuittut ja kulturbirrasat Norggas. Kulturmuitoohcamis leat lassin dieđut ja govat olu eará gálduin, maiddái álbmogis. Geavaheaddjit sáhttet registreret iežaset kulturmuittuid ja bidjat govaid sisa.

Kulturohcan

Kulturohcan lea ovdánahtton Webløft – bibliotekenes egen nettløsning mii lea girjerádjosiid iežaset neahttačoavddus Buskerud fylkágirjerádjosa bokte. Kulturohcan lea ráhkaduvvon vai čohkke eanemus lági mielde ovtta báikái diehtovuođu mas lea kulturhistorjjálaš sisdoallu Norggas. Kulturohcan lea sihke neahttabáiki ja sisabeassan neahttasiidočoavddusin WordPress CMS.

Báikkálašhistorjjáwiki

lokalhistoriewiki.no lea fága- ja dutkanwiki mii doaimmahuvvo Norgga báikkálašhistorjjálaš instituhtas (NLI). Dat leat vuosttažettiin eaktodáhtolaččat geat čállet artihkkaliid ja bidjet govaid sisa. Sihke fágahistorjjálaččat ja amatevrrat leat bures boahtin doarjjaaddin. Wikias lea báikkálaš historjá rámman, muhto dan rámma siskkobealde ii leat oktage temá beare ovtageardán, unni dahje dábálaš. Dan maid don čálat, sáhttá leat nu earenoamáš ahte don leat áidna gii máhtii čállit juste dán birra. Soaitá leat nu ahte dušše dus leat gáldot dán áššái, leažža go lávlladiploma lovttas, ođđasit gorrojuvvon matrosabivttas gealláris dahje boares láibunvuohki du lagasbirrasis.

Muittut

Ulbmil Muittuide lea govda čohkken máhttu olbmuid eallima birra ovdalaččas ja dálá áigái. Neahttabáiki dahká álkibun museaide ja vuorkkáide ovttasbargat priváhtaolbmuiguin servodatdokumentašuvnna oktavuođas, seammás go olbmot ožžot njuolggo stivrema muitalusaide maid háliidit juohkit servodagain kulturinstitušuvnnaid bokte. Buot prošeavttain Muittus lea nanu kulturinstitušuvdna prošeaktaeaiggádin. Namahuvvon fágaolbmos lea doaimmahatovddasvástádus almmuhit dan ovttaskas prošeavtta.

Nordic Safeguarding Practices

Dát lea davviriikkalaš neahttasiidu gos olbmot besset juohkit dieđuid movt sáhttá bargat gáhttet ja joatkit ealli árbevieruiguin ja árbevirolaš máhtuin. Neahttasiiddu ulbmil lea oaivvilduvvon riggodahkan doaimmaheddjiide ja doaibmabirrasiidda. Jurdda lea ahte ovdamearkat galget movttiidahttit ja addit olbmuide ideaid movt sáhttá bargat, movt gáhttet ja fievrridit eahpeávnnaslaš kulturárbbi. Neahttasiidu lea rabas, ja bovde olbmuid juohkit dieđuid ja buriid vásáhusaid.

Našunálagirjerájus

Našunálagirjerájus (ovddeš NBdigital) lea sisabeassan Našunálagirjerádjosa digitálalaš čoakkáldatvuorkái. Dáppe gávnnat digitála objeavttaid ieš guđetge formáhtas, nu go ovdamearkka dihte girjjiid, aviissaid, videoid, govaid ja kárttaid.

Norgga Dálunamat – Oluf Rygh

Norske Gaardnavne/Norgga Dálunamat álmmuhuvvui 1897 rájes gitta 1924 rádjái professor Oluf Rygh čállosiid mielde. Buktu sisttisdoallá dieđuid jietnadeami birra ja historjjálaš čállinvugiid namain merkejuvvon dáluide Norggas. Dat leat šaddan standardbargun báikenamaide Norggas.

Norvegiana

Norvegiana lea Kulturráđi reaidu rabas dieđuid dáidda- ja kulturdieđuid birra dahkat álkibun olámuttos. Norvegiana lea diehtovuođđu mas leat gullevaš bálvalusat, nugo kulturdiehtu vuorkkáin, museain ja eará kulturinstitušuvnnain. Sullii 300 doaimmahusa ja ossodaga leat ovddasteaddjit. Norvegiana sisttisdoallá oktiibuot 7,7 millijovnna poastta (miessemánus 2019), nugo govaid, jietnabihtáid ja videoid.

NTNU Universitehtagirjerádjosa sierračoakkáldagat

NTNU Universitehtagirjerádjosa sierračoakkáldagain lea vuođđu Gonagaslaš Norgga Dieđalaš Searvvi Girjerájus/Det Kongelige Norske Videnskabers Selskabs Bibliotek mii ráhppui 1768. Girjerájus lea riikka boarráseamos dieđalaš girjerájus. Lagabuidda 250 jagi lea girjerájus skeaŋkkaid bokte ja oastima bokte huksen čoakkáldagaid main lea sihke regionála, našunála ja internašunála mearkkašupmi. Čoakkáldagat sisttisdollet čállosiid, girjjálašhistorjjálaš čoákkáldagaid, reivviid, diplomaid, kárttaid, govaid ja priváhtavuorkkáid. Dát addá čoakkáldagaide iešguđegelágán govaid kultuvrra- ja máhttohistorjjás.

oslobilder.no

oslobilder.no lea čielga govvavuođđu gos gávnnat buori válljenmuni govain mat leat váldon Oslos, muhtin buoremus govaid institušuvnnain nugo Arbeiderbevegelsens /Barggiidlihkadusa vuorká ja girjerájus, Norsk Folkemuseum/Norgga álbmotmusea, Oslo byarkiv/Oslo gávpotvuorká, Oslo Museum/Oslo Musea, Telemuseet/Telemusea, Norsk Teknisk Museum/Norgga Teknihkkalaš Musea, DEXTRA Photo/ DEXTRA govva ja Universitehtagirjerájus Bergenis.

UiB – Universitehtagirjerádjosa sierračoakkáldat

Universitehtagirjerádjosa sierračoakkáldat Bergena Universitehtas sisttisdoallá stuora govvačoakkáldaga, čállon čoakkáldagaid, diplomaid, kárttaid, dološ girječoakkáldagaid ja áviissaid, ja maid Giellačoakkáldagaid, Fágahistorjjálaš Vuorká ja Skeivt Arkiv/ Bonju Vuorká. Čoakkáldagat leat olámuttos dutkiide, studeanttaide, mediai, lágádusaide ja earáide geain lea beroštupmi báikkálaš- ja kulturhistorjái.

Universitehtamuseaid čoakkáldatuvssohagat

Kulturhistorjjálaš čoakkáldagat sisttisdollet earret eará govaid, arkeologiija ja etnografiija. Universitehtamuseain leat maid stuora luondduhistorjjálaš čoakkáldagat.