Goikeguoli kultuvrralaš ja kulináralaš árbevierut
Riddoguolásteapmi ja olgungoikaduvvon áhpedorski ásaha ii-ávnnaslaš vuođu válddahit dán teavstta árbevieruid. goikeguollebivddu kultuvrralaš ja kulináralaš árbevierut. Guovddáš kultuvrralaš elemeanttat leat kvalitehtasihkkarastin, goikeguoli giehtaduojálaš ráhkadeapmi/luvvadeapmi, goikeguoli ráhkadeapmi ja ja kulináralaš báikáilaktásuvvon álbmotlaš árbevierut, dáidda ja allaáiggálašdoalut mat leat ovdánahttojuvvon oktavuođain olgomáilmmiin gaskaáiggi rájes. Ealli máhtolašvuohta ja teknihkka mii lea laktásuvvon biebmoreidemii ja goikeguolleráhkadeapmái lea čuvvon buolvvas bulvii ja lea deaŧalaš oassi kulturhistorjjás. Buorre lovttaguollemális lea jahkásaš árbevierru ollugiidda.
Árbevieru ja máhtu birra
Stuorra gođđodorske- ja áhpedorskebivdu lea álo dáhpáhuvvan lahka rittu, juoga mii lea dahkan vejolažžan geavahit smávva bivdofatnasiid Norggas. Riddoguolástanfatnasat mat doaimmastis leat oanehismanni, leat danne oassin duhátjagi guhkes árbevierus mas adnojuvvui giehtaváđđu, muhto dán áigge lea dábáleamos atnit firpmiid ja liinnaid bivddus. Buot buoremus goikeguolli ráhkaduvvo áhpedorskis mii liinnain lea bivdojuvvon. Guolli lea varas, bures gieđahallojuvvon ja árrat dolvojuvvon vuostáváldimii, gos dat gárvvistuvvo ja heŋgejuvvo goikat dahje adnojuvvo eará ulbmiliidda. Guolli heŋgejuvvo goikat duolba goikadanluviide dahje alla guollejilliide olgun.
Guollegoikadeapmi, erenoamážit dorski mii juohke dálvvi boahtá Davvi-Norgga riddoguovlluide gođđat, lea seailluhanvuohki mii dahká vejolažžan seailluhit biepmu mii álkit riehpá almmá bijakeahttá dasa eará go dearvvaš áimmu. Goikadettiin jávká 5/6 oassi guoli deattus luovos áibmui, muhto dat mii lea báhcá lea earenoamáš bistevaš čoahkáiduvvon proteiinnarádju, maid sáhttá borrat nuvttánaga almmá makkárge liekkasgieđahallama haga. Goikeguoli lea geahpas fievrridit niestin, heasttain dahje fatnasiin, ovdamearkka dihtii vikiŋŋaide guhkes mearramátkkiin.
Ii-ávnnaslaš kulturárbi mii gullá goikeguollái lea máhtolašvuođa birra sáhka,mii sirdojuvvo buolvvas bulvii. Dat sáhttá leat máhtolašvuohta guoli láhtaid birra, mearramáhtolašvuohta, dálki ja biegga ja gieđainduddjojuvvon máhtu bargoproseassaid birra mat laktásit guolásteapmái ja goikadeapmái, kvalitehtadárkkisteapmái, duojálaš goikeguollegieđahallan/-luvvadeapmi, kulináralaš báikáigulli álbmotlaš árbevierut. Dasa gullet maiddái fierpmádagat ja oktavuođat mat fievrriduvvojit ođđa buolvvaide ja ealli máhtolašvuohta ja teknihkat mat leat laktásan biepmoreidemii ja goikeguollegieđahallamii, mii lea mannan buolvvaid čađa. Dasa gullet maiddái njálmmálaš muitalanárbevierut ja kulturalbmanusat dego dáidda ja riemut mat leat ovdánahttojuvvon oktavuođa bokte olgomáilmmiin gaskaáiggi rájes ja mat leat gártan dehálaš oassin kulturhistorjjás.
Norgga Biebmobearráigeahčču lea duođaštan ahte biebmoávdnasat mat leat buvttaduvvon árbevirolaš olgungoikadeami bokte, gullet dakkár borramušmeroštallama vuollai, mas leat árbevirolaš iešvuođat ja dovdomearkkat. Lufuohttálaš goikeguollái maiddái addojuvvui našuvnnalaččat suodjaluvvon gálvomearkka (BB) ja eurohpálaš kvalitehtamearkka, dat mearkkaša suodjaluvvon geográfalaš álgovuolggalašnamahus EU:s (PGI - Protecteted Geographic Indication). Lea ruovttubuvttadeddjiid olgun goikadan goikeguolli ja goikeguolli suodjaluvvon geográfalaš álgovuolggalašnamahusas man ala dát válddahus ii-ávnnaslaš árbevirolašmáhtolašvuođa ja kulturárbbi birra oaiveáššálaččat lea vuođđuduvvon.
Goikeguollegávppi álgima rájis oassálaste davvinorgalaš sámit vuonain ja rittuin bivdui ja goikeguollebuvttadeapmái seamma láhkai go norgalaš guolásteaddjit. Guovlluin gos leat guhkes gaskkat lagamus guolleoastiid gaskka, lea ruovttubuvttadeddjiid goikeguolli ollu čuohtejagiid vejolažžan dahkan bieđggusássama riddo- ja vuotnaguovlluin. Mearrasámi ássanguovlluin dagaha ruovttubuvttadeddjiid goikeguolli vuovdima várás bissovaš árbevieru boarráseamos áiggiin gitta otnážii. Dát árbevierru eallá ain, muhto Norgga njuoskaguollesearvvi logut čájehit ahte dat lea jođánit unnume; jagis 2023 ledje dušše 95 iešbuvttadeaddji registrerejuvvon njuoskaguollesearvvi doaibmaguovllus, 79 sis leat Romssas ja Finnmárkkus.
Go buohtastahttá goikeguliiguin mat bohtet Lufuohtás ja lullelis, de goikada ja čuovggaha gaskaijabeaivváš Finnmárkku goikeguoli eanet, mii lea positiivvalaš. Árru lea ahte Finnmárkkus lea stuorát várra ahte buolaš vahágahttá guoli goikadettiin. Badjáneaddji dálvetemperatuvra Finnmárkkus daid maŋimuš 20 jagiid lea almmátge váikkuhan unnidit erohusaid. Eará váikkuhus temperatuvrrarievdamiin lea ahte áhpedorski orru oidegoahtán gođđoguovlluid olggobealde Finnmárkku, seammás go Lufuohtátguolásteapmi lea sotnagoahtán. Dorskái mii heŋgejuvvo giđđadorskebivdináiggi Nuorta-Finnmárkkus, gártá oanehat goikanáigi, muhto de ii galbmo nu dávjá. Oanehis goikadanáiggi geažil lea árbevierrun leamaš heŋget olu sállašis njuoskkadahkan jođálmahttit goikadeami. Biebmobearráigeahču njuolggadusat guliid náláštuhttima birra leat almmátge dahkan dán váttisin maŋimuš jagiid. Ii leat lohpi ráhkadit njuoskkadaga eará go dohkkehuvvon lanjain.
Kvalitehtačuoldin dahje goikeguoli sildin, lea giehtaduodjeárbevierru mas leat ruohttasat norgalaš gávpealbmáide 1100-logus. Hanseáhtat ásahedje vuođu ámmátgoddái mii Bergenis bisttii gitta 1980-logu rádjai. Maŋimuš ámmátduojároahpahuvvon sildi lea ain doaimmas, su ruovttubargosadji Bergenis.
Odne dáhpáhuvvá buot goikeguollesildin Lufuohtás ja Tromssas. Goikeguollesildin, -čuoldin ja -graderen lea ain spesialiserejuvvon giehtaduodji mas oahpahus dáhpáhuvvá máhtolaš bagadallama, hárjehallama ja práksisa vehkiin. Buot goikeguollegraderen dahkkojuvvo industriijalaš standárdda mielde dárkilit čilgejuvvon kvalitehtaeavttuiguin. Goikeguolli čuldojuvvo álggos álggos roava áivan, nubbin buoremus, Tipo B ja silde kvalitehtii. Juohke oaivejovkui gullet fas máŋga dárkilat graderema. Dán oktavuođas lea maid guoli sturrodat ja hápmi dehálaš. Guolásteapmi, goikadeapmi ja kvalitehtačuoldin leat odne bures vuhtii váldojuvvon, muhto olles árbevierru mii guoská bivdimii, buvttadeapmái ja loahppabohtosii lea deattu vuolde dálkkádat-, gollo- ja márkanrievdamiid geažil.
Guovddáš kultuvrralaš oassi oktasaš riikkaidgaskasaš oasis dán árbevierus, lea kvalitehtasihkarastojuvvon goikeguoli gieđahallan/luvvadeapmi, ráhkadeapmi ja kulináralaš ja báikáilaktásuvvon álbmotlaš árbevierut. Dát kulturárbevierut leat ovdánahttojuvvon áiggiid čađa boađusin dan goikeguollegávppis mii lea dáhpáhuvvan gaskaáiggi rájes. Dán oktavuođas lea ge dehálaš ahte Unesco ii-ávnnaslaš kulturárbedohkkeheapmi goikeguolleárbevieruid birra šaddá dehálažžan. Dohkkeheamis sáhttá šaddat stuorra kultuvrralaš suodjalanárvu sihke iežas riikkas ja goikeguolleborri olgoriikkas. Dát lea kulturgáhtten sihke 1000-jahkásaš norgalaš bivdo- ja buvttadanárbevieruide, ja maiddái olbmuid oktasaš riikkaidgaskasaš bibmuigullevaš ealli kulturárbbi suodjaleapmi.
Gávdnojit rikkis biebmoárbevierut mat gullet goikeguollái gávdnojit riikkain mat čuđiid jagiid leat oastán goikeguoli Norggas. Oinnolaččat leat goikeguolle kulináralaš árbevierut geafibut Norggas, earret lovttaguoli árbevirolaš ráhkadeapmi. Boarráseamos duođaštuvvon biebmoárbevierru mas goikeguolli adnojuvvon Norggas gávdno almmátge Pietro Querini muitalusas devdojumi ja dálvvi orruma birra Gádderuosttas 1432:s. Doppe goikeguolli cábmojuvvui dahje mollejuvvui moallun ja vuodja vel vuidojuvvui ala. Dát árbevierru gávdno ain Davvi-Norggas. Islánddas ellet seamma dábit borrat cábmojuvvon goikeguoli vuojain dahje vuoja haga. Islándalaččain ii leat lovttaguolle árbevierru, muhto sii dávjá geavahit goikeguoli niestin mátkkiin. Mearrasámi guovlluin lei dábálaš buotnjut goikeguoli guolevuojas.
Guolástusdirektoráhta rávagihppagis mii ilmmai 1955, čállojuvvo goikeguoli geavaheami birra Norggas ahte: "Dábálaš áddejupmi goikeguoli ráhkadeamis lea ahte dan sáhttá geavahit dušše lovttaguollin. Muhto dát lea boasttuipmárdus. Olmmoš sáhttá goikeguolis, mii dušše luvvaduvvo buhtes čázis, ráhkadit ollu iešguđetlágán njálgga borramušaid". Goikeguoli galgá dalle luvvaduvvot 6-7 beaivvi galbma čázis mii molsojuvvo guktii jándoris, dahje golgi čázis. Čuomaid ja dávttiid sáhttá váldit eret 2 jándora maŋŋil. Guolli rággejuvvo dahje čuhppojuvvojit časkán. Muhtumiin lea árbevierru cábmit goikeguoli litnáseabbon oanidit luvvadanáiggi. Dákkár árbevirolaš máhtolašvuohta gávdno hui unnán eanas olbmuid gaskkas. Oaiveváttisvuohta lea ahte goikeguolli luvvaduvvon buvttan ii riibba guhkká, dušše moadde beaivvi. Goikeguoli ferte dan dihtii borrat jođánit maŋŋá go lea luvvaduvvon, jus ii galgga galmmihuvvot. Gávdnojit máŋga buori norgalaš árbevirolaš bagadusa dasa mo goikeguolli sáhttá geavahuvvot, ruitoborramušaid, goikeguollegáhkuid rájes gitta biđđima rádjai. Gárvásit luvvaduvvon goikeguoli sáhttá maid oastit galmmihandiskkas stuorámus beaivválašgálvogávppiin. Dalle beassá dan váttis luvvadeamis ja rággemis. Norgga goahkat váldet dál eanet ja eanet atnui goikeguoli . Sii bidjet iežaset iešvuođamearkka goikeguolleborramuššii movttiidahttimiin ja ođasmahttimiin iežaset borramuškultuvrras ja ođđa fuomášuhttimiin muđui máilmmis.
Okta guollegoikadeami molssa borramušárbevierus lea boahkkeguolli. Dat lea guolli mii goikaduvvo guokte, golbma vahku ovdal go leat borran láhkai. Lufuohtás gohčoduvvo dat maid " hjellosiŋŋan ". Dan rehkenastojuvvo dávjá davvinorgalaš erenoamášvuohtan, muhto gávdno maid árbevirolašbiebmun Islánddas ja Fearasulluin. Boahkkeguolli galgá luvvaduvvot moadde diimmu ovdal go duldehuvvo duoldi sáltečázis. Guolli lea čeavttus ja das lea veaháš láivves, suvrra máhku. Dábálaš lasáhusat leat buđehat, rušpemeastu, bassojuvvon spiinnebuoidi ja spiinnebuoidevuodja ja vejolaččat maid eartameastu. Dan sáhttá maid bassit dahje báistit bánnos. Ollugat guossohit boahkkeguoli juovllaide lovttaguoli sadjái.
Dat ahte luvvaduvvon goikeguolli ii riibba nu guhkká, lea mielddisbuktán dárbbu riibadahttit gárvves njuoskagálvvu, galmmihemiin dahje bakteraeastadeaddji gieđahallamiin. Justa dákko lea lovttabidjamis historjjálaš ja lunddolaš vuoiggaiduvvan. Jus luvvadeami ovttastahttá garra lovttemiin ja vejolaččat gálkkain, de riiban lassána sakka. Vakuumpáhkkejuvvon lovttaguolli riibá 8 vahku dábálaš galbmadiskkas. Muhto guollemáhku rievdá sakka lovttemiin.
Lovttaguolli gullá min boarráseamos árbevirolaš borramušgálvvuide, sihke riepmobiebmun ja olles riikka kulináralaš identitehtamearkan. Goikeguolli geavahuvvo dábálepmosit lovttaguollin Norggas. Mearrabiebmoráđi dieđuid mielde borret 54% álbmogis lovttaguoli, muhto lovttaguoli borret eanemusat vuorrasat geavaheaddjit mat leat badjel 40 jagi. Borranáigodat lea golggotmánu rájes juovlamánu rádjai, ja deháleamos márkanguovllut leat Davvi-Norggas ja Gaska-Norggas.
Leat máŋggalágan lágan oaivilat das makkár ávdnasat lovttaguollái leat buoremusat. Digaštallan lea dávjá dan birra galget go dat leat rákki vai časká hámis.Man šlinccas dat galgá leat? Vilges dahje fiskes ivdnenyánssat dahje makkár dárbašat gullet dán borramuššii?
Norgalaš árbevieruid erenoamášvuohta lea ahte lovttaniskit adnojuvvojedje buot buoremus lovttaguollin measta oppa riikkas. Máŋgga norgalaš vuoššangirjjis deattuhuvvo niskeatnin buoremussan lovttaguollái. Báikkálaš goikeguollebuvttadeaddji Hartvig A. Sverdrup eret Reines, Lufuohtás, dieđuid mielde lei árbevierru 1980-logus nu ahte olbmot Østlánddas háliidedje dábálaš goikeguoli, oarjenorgalaččat háliidedje dákteniski. Sáhttá guhká digaštallat ahte leago bures láddan goikeguoli válljen lovttaguollin lea ekonomalaččat dahje kvalitehtalaččat vuođustuvvon. Soaitá leat veaháš goappáge seaguhuvvon garra lovtta sisa? Ruovttus ráhkadit lovttaguoli lei ovdal dábálaš bargu dállodoalus. Ráhkadit árbevirolaš lovttaguoli giehtaduojálaččat lea álkes, muhto áddjás proseassa, mii bistá 7 - 12 beaivvi. Muhtumat háliidit sávrres guoli maŋŋel lovttema ja nuppit ges čuggejit suorpma cuohpa čađa. Ja go dat álkket manná čađa, de lea lovttaguolli gárvvis. Norgalaš lovttaguolleárbevierut leat sakka rievdamin. Leat unnit olbmot geat ráhkadit lovttaguoli iežaset atnui. Niskkiid geavaheapmi lea šaddan eanet eahpedábálaš ja sildonguliid eai goassege šat geavat lovttaguollin, ii industriija eai ge ruovttubuvttadeaddjit.
Gutnalovtta ráhkadit ja geavahit dušše sii geain lea earenoamážit beroštit ruovttubuvttadeamis. Buorre lovttaguolli mii lea ráhkaduvvon láivves gutnalovttain soagis, oažžu gollás ivnni ja šaddá sávrin, mas lea ollu guollemáhku. Industriijalaš lovtten kaustálaš suvddáin dagaha dipmát, eanet šlince lovttaguoli mii lea šaddan dakkárin maid mii atnit klassihkalaš norgalaš lovttaguollin. Dat buvttaduvvo eanemusat. Dat lea dat maid olu lovttaguolleráhkisteaddjit ja restoráŋŋat eanemusat jearahit.
Muhto norgalaš, industriijalaš lovttaguollebuvttadeapmi lea maid rievdamin. Ollu fitnodagat olggobealde Lufuohtá ráhkadit eanet industriijalaš lovttaguoli mas ii leat čuopma eai ge dávttit. Dát čuohcá árbevirolaš buktagiidda mat ráhkaduvvojit jorbaguolis. Olu geavaheaddjit háliidit ahte borramuš ráhkaduvvo nu álkit go vejolaš. Danin lea čuomahis ja dávttehis lovttaguolli šaddan oiddot. Seamma industriijaproseassas lovttaguolli dahkkot vielgadeabbon, ja sáhttá oažžut ovdan unnit fermenterejuvvon guollemágu. Dasa lassin lea šaddan dábáleabbon goikadit dorskerákkiid njuoskkadagaid ja árbevirolaš jorbaguliid sadjái. Rákkiid ii ádján nu guhkká goikadit. Olgun goikadeapmái manná 1,5 mánnu ja rákkiid goikadit goikadanskáhpas ádjána 1,5 vahku. Rákkit eai háhppet ivdnejuvvot ja fermenterejuvvot dálkkiin ja biekkain. Dasa lassin dat eai luva nu ollu go jorbaguolit. Rákkit eai dárbbaš nu guhkká luvvaduvvot nu ahte kundarat ožžot johtilit ráhkaduvvon, sávrrit, vielgadat, measta hájahis ja máguhis lovttaguoli mii ii moallan. Ollu geavaheddjiide sáhttá dát leat ovdamunnin. Lovttaguolli šaddá hálbbibun, ráhkadeapmi ruovttus šaddá álkibun, lovttaguolli šaddá dearvasat olggosoaidnit ja lea čuomaid ja dávttiid haga. Ieš borramuš várra dovdo eanet duhtadahtti ollugiidda, erenoamážit nuorat olbmuide. Sidjiide ii leat álo lovttaguolli, muhto dárbašat mat dávjá šaddet váldoáššin. Muhto ealljáris lovttaguolleráhkisteaddjái lea dát unnit sávahahtti borramuš.
Goikeguolli mii ráhkaduvvo mašiinnaiguin siste, mielddisbuktá ollislaš doaju duhát jagi boares árbevierus ja giehtaduojis. Sistegoikadeami sáhttá leat áittan sihke kultureanadaga ja árbevirolaš goikeguollebuvttadeapmái. Klassihkalaš norgalaš lovttaguolli olles jorba guolis ja njuoskkadat lea dađistaga jávkamin. Dan sadjái bohtet rággejuvvon lovttaguollečielgerákkit ja ođđa mašiinnain sistegoikaduvvon goikeguollebuktagat. Dáinna lágiin sáhttit massit dehálaš osiid min iežamet biebmokultuvrras jus eat bargga maidege ja gáhtte min nationála biebmoárbevieruid. Seamma guoská kulturárbái mii čatnasa olgungoikadeapmái ja ii-ávnnaslaš máhtolašvuhtii maid árbevirolaš buvttadanfitnodagat ja ruovttubuvttadeaddjit hálddašit min buohkaid ovddas.
Lovttaguolis ii leat duođaštahtti guvllolaš gullevašvuohta. Mo lovttaguolli ráhkaduvvo ja borrojuvvo rievddada maid. Lovttaguolli ráhkaduvvo dábálaččat guhkesbánnos uvnnas. Dahje vuššojuvvo oanehis áigge ruittus sáltejuvvon čázis dahje iežas liemas. Lovttaguolli galgá álo guossohuvvot báhkasin. Ingrid Espelid mielde fertejit buot guossit lea čohkkámin beavddis ovdal go guossohuvvo. Ii goassege nuppe láhkai.
Mii lea buoremus lovttaguolleborramuš? Lovttaguoli buriid kvalitehtaid galgá guovdduštit, ja dalle fertejit eará oasit borramušas leat govttolaččat ja dássedat. Ollu buorre lovttaguolli mándelbuđet, eartameasttanas, ja veahá vuodja dahje senetsovssa leat eambbo go doarvái dárbašat dasa ahte ráhkadit buoremus lovttaguolleborramuša. Lovttaguolis lea iešlágan čoahkku, máhku ja hádja, mii lea áibbas earálágan go dábálaš vuššon guolis. Buorre lovttaguolli galgá leat čeavttus, lovttamáhku galgá leat láivi ja guollemágu galgá leat dovdat. Dás lea vuođđoávnnas ja lovttenproseassa mearrideaddji. Jan Otto Johansena mielde ahte lovttaguolis lea iežas máhkokvaliteahta, lovttaguoli sáhttá hui bures nuvttá návddašit, dahje goit berrejit eará oasit borramušas muosehuhttit nu unnán go vejolaš.
Dain guovlluin mat odne borret goikeguoli Eurohpás, lea oktasaš Norggain dat ahte sii atnet iešguđetlágan minerálaid ja bikarbonáhta oassin luvvadeamis, natrovnna rájis gitta hydrerejuvvon gálkaluvi rádjai. Lovttamáhku jávkadit sii luvvadanproseassa čađa, seammás guhkidit sii lovttaguoli riibama. Goikeguolleborramuš eará riikkain šaddet earáláganin go goike- ja lovttaguolli Norggas. Báikkálaš borramušoasit gártet dábálaččat áibbas earáláganin go norgalaš árbevierut. Goikeguolleborramuššii Kroatias, Itálias, Duiskkas, Nigerias dahje Frankriikkas sáhttá dattetge árvvu bidjat seamma bajás go norgalaš goikeguolleborramušas, mágu dáfus, ja maiddái kultuvrralaš ja kulináralaš oktavuođas. Dan dihtii šaddá ulbmilin ovdánahttit oktasaš dohkkeheami daid riikkaidgaskasaš, kultuvrralaš ja kulináralaš goikeguolleárbevieruid, UNESCO ii-ávnnaslaš kulturárbin olmmošsohkagoddái.
Norggas leat maŋimuš logijagiid ásahuvvon moanat sosiála lovttaguollemiellahttosearvvi. Okta ovdamearka lea Norgalaš Gonagaslaš Lovttaguollesearvi Oslos, mii gaskkusta borramušhistorjjá, lágida lovttaguolleborramiid ja oktasaš mátkkiid ja vásáhusaid. Norgalaš lovttaguollesearvi Lieris gávdno wikipedias. Norgalaš Lovttaguolleráhkisteaddjiid searvi lea Facebookas. Searvi Uranienborg Lovttaguolle searvi gávdno Proffas. Norggas leat lohkameahttun ollu lovttaguollesearvvit, sihke registrerejuvvon ja eambbo eahpeformálalaš šlájat. Dasa lassin lea lovttaguolleborramuš dávjá šaddan jahkásaš sosiála čoagganeapmin hui ollu servviin, fitnodagain, ásahusain ja earáin min riikkas.
Norga lea áidna riika máilmmis mas lea sierra jahkásaš festivála mii gudnejahttá lovttaguoli. Ii lea lean vuordimis ge, muhto de čuožžilii lovttaguollefestivála Innlandetis, namalassii Hamaris 2013:s. Festiválat leat šaddan fásta fearánin mat dađistaga levvet sihke Norggas ja ja USA:s, gos leat doalut sihke Minneapolisas ja Fargos.
Lovttaguolleborramuša sosiála ja kulináralaš árvu lea šaddan ii-ávnnaslaš kulturárbin iešalddis. Gávdnojit ollu álbmotlaš árbevierut mat gullet borramušbeavdái, leš dal dat lágiduvvon ruovttus dahje restoráŋŋain ja doallolanjain. Lágideaddjit fuolahit dan buori muitalusa borramuša, guoli, lovttema ja goahkka rolla birra, go guossoha kulináralaš máilmmiárbbi illun bearrašii ja gussiide.
Lassin kulináralašvuhtii, de leat ollu kultuvrralaš myhtat, dáidda, musihkka ja girjjálašvuohta maid goikeguollehistorjá lea movttiidahttán, sihke ruovtturiikkas ja eará riikkain. Gonagasdorski mas lea deahpanan oaivi lea sihke duohtavuohta ja myhta mii lea ožžon dáiddalaš albmanusa historjjá, govvideami ja skulptuvrraid hámis..
Gávdnojit lohkameahttun ollu dáiddabarggut main goikeguolli lea motiivan, sihke stelledeapmin ja borramuššan.
Boarrasat málendáidagis oaidnit mii dávjá goikeguoli vearjun sidjiide guđet rahčet seailluhit fástu. Calabrias Lulli-Itálias gávdno ovdamearkka dihte luvvaduvvon goikeguolli mas lea namma mammola, mii mearkkaša čuokkasvearju itália gielas.
Ollu riikkain ávvudit goikeguoli festiválain ja ávvudoaluin, mat dávjá čatnasit vuoiŋŋalaš árbevieruide dahje historjjálaš dáhpáhusaide. Goikeguolli juovlamálisin lea dábálaš vierru birra Adriatermeara.
Leat čállojuvvon ollu girjjit goikeguoli birra sihke ruovtturiikkas ja goikeguolleborri olgoriikkas. Iešlágan goikeguolleárbevierut válddahuvvojit historjjálaš ja kultuvrralaš oktavuođas, mat leat gissojuvvon myhtaide ja bassilašmuitalusaide. Petter Dass lea dovddus girječálli gii máinnaša goikeguoli liegga sániiguin Nordlánds Trompetas. Ođđasat áiggis leat almmuhuvvon lohkameahttun ollu girjjit goikeguollehistorjjá birra ja mátkegirjjit main leat goikeguollebagadusat ollu gielaide.
Kultuvrralaš máŋggabealatvuohta ja albmanushámit mat leat giddejuvvon goikeguollái, leat nannosit gitta autenttalaš buvttadeamis, giehtaduojálaš meroštallamis, báikkálaš ráhkadahttinproseassain ja borramuškultuvrras. Dáidda ja kultuvrralaš doaimmat leat dárkilit heivehuvvon goikeguolle- ja borramuškulturmáhtolašvuhtii.

Ovdamearka njuoskkadagas mii lea ráhkaduvvon stuorra ja silis áhpedorskis ja áivan jorbadorskis westre ancona ja piccolo šlájas. Govva Nino Cannata

Goikeguoli sáhttá luvvadit álkit ruovttus dahje restoráŋŋas ja stuoragievkkanis. Govva Terje Inderhaug

Guolli maŋŋil 6 beaivvi luvvadeami galbma čázis 6 beaivvi. Dál dan sáhttá geavahit goikeguolleborramuššan dahje viidáseappot ráhkaduvvot goikeguollin. Govva Terje Inderhaug

Goikeguolli rággejuvvo ovdal lovtemama - sidjiide geat háliidit lovttaguoli rággin. Govva Terje Inderhaug

Lovtta jávkaduvvo galbma čáziin mii molsojuvvo dávjá. Guolli bohtana proseassas. Govva Terje Inderhaug

Lovtta jávkaduvvo galbma čáziin mii molsojuvvo dávjá. Guolli bohtana proseassas. Govva Terje Inderhaug

Go seaguhus lea galbmon, de gahččet gunat loahkkin bodnái ja dat mii báhcá ilbmá gollás lovttan man de sáhttá geavahit. Govva Terje Inderhaug

Soahkegunat addet guollái gollás ivnni, sávrresvuođ ja buori guollemáhku maŋŋel go lea buhtistuvvon galbma čáziin. Govva Terje Inderhaug

Lea álki oaidnit erohusa lovttaguolis mii lea gieđahallojuvvon kaustálaš suvddáin ja das mii lea gieđahallojuvvon árbevirolaš gutnalovttain. Govva Terje Inderhaug

Dás lea buorre borramušovdamearka mas lea guovvttelágan 2 lovttaguolli (kaustálaš ja gutnalovtta), mas leat dábálaš ávdnasat nugo senetsovssa, buđet ja veahášspinnebuoidi. Govva Terje Inderhaug

Lovttaguolleborramuša sáhttá ráhkadit eanet ođasmahtti vuogi mielde seammás go lea dábálaš norgalaš – dás guossohuvvon buđetgáhkus. Govva Frode Strønen

Hutkás geavaheapmi árbevirolaččat gutnalovttejuvvon lovttaguolli guossohuvvon senetsovssain. Govva Nino Cannata

Muitalusat ja historjá lea dehálaš oassi norgalaš lovttaguolleborramušas. Dá ovtta Slow Food Bergen lovttaguolle gaskabeaivvis. Govva Nino Cannata

Goikeguolli lea miellagiddevaš nuoraide go sii besset maid haksit ja máistit dan. Govva Nini Cannata

Ideat ođasmahttima dahje árbevieru birra biebmolisttus lonohallojuvvojit gulahallamis goahkaid gaskkas. Govva Nino Cannata

Lovttaguolle árbevierut ja innovašuvnnat gaskkustuvvojit praktihkalaš oahpahusas borramušfága oahppiiguin ovttas. Govva Nino Cannata

Italialaš goahkat oahpahit mantecato birra norgalaš skuvlaoahppiide. Riikkaidgaskasaš ovttasbargu juohke riikka goikeguolleárbevieruid birra lea oktasaš kultuvrralaš máhtolašvuohta- ja čuovvolanbargu. Govva Terje Inderhaug

Muorrabázzi gonagasdorskis maid bázzečuolli Allesandro Pavone lea ráhkadan – Brukkaid ustibat ovddas. Govva Terje Inderhaug

Gonagasdorski lea movttiidahttán ollugiidalbmanuhttit dan dáiddalaččat. Illustrašuvdna maid Hans H. Lilienskiold lea ráhkadan - vurkejuvvon ja govva Finnmárkku Fylkkagirjerájus

Goikeguolli lea movttiidahttán govvadáiddára Inger Børretzena. Dá lea son govvidan feativálapláhkáhta Bergena goikeguollefestiválii 2007.

Ovdamearka máhtolašvuođa fievrrideamis. Dá lea Bergena maŋemus ámmátduojároahpahuvvon sildi Dag Klett, ságastallamin goahkaiguin kvalitehtaid ja goikeguoli geavaheami birra. Govva - Terje Inderhaug

Lofuohtá goikeguollemusea Å:s lea áidnalunddot musea. Dat lea boares guolledustehus mii čájeha olles proseassa dan rájes go guolli váldojuvvojit gáddái dan rádjai go dat leat gárvásit páhkkejuvvon olgoriikii vuovdit. Govva Destinasjon Nord-Norge

Norgalš gonagaslaš lovttaguollesearvi ásahuvvui Fredrikstadas 1988:s. Dat lea stuorámus lovttaguolle miellahttoorganisašuvdna mas leat sullii 20 ossodaga miehtá Norgga ja olgoriikkas. Dá lea vuosttaš nuoraidkonsula nammadeapmi oktavuođas Lysekilas. Govva Arne Glomdal

Norgalaš Lovttaguollemusea Drøbakas rahppojuvvui ođđa lanjain čakčamánus 2021. Dá lea govva rahpamis. Ulbmil lea čájehit movt lovttaguoli eallin riegádeami rájes gitta buollibáhkka dállearkka rádjái ovdána ja movt ráhkisteaddji boahtá mielde govvii. Govva - Arne Glomdal

Vuođđobiergasbáhkka lovttaguolleráhkisteaddjái, šlipsa, šløyfa, nálut ja skieltu (fiinna doaluid varás). Govva Egil Austbø

Ovdalaš Unesco váldodirektevra Irina Bukova doallá čavga gieđain goikeguolleárbevieruin. Govva Bjarte Brask-Eriksen
Doaimmaheddjiin geain lea alla gelbbolašvuohta
Riddoguolásteaddjit leat vuosttaš linnjá buvttadeamis. Dat leat eaktun go galgá oažžut buori goikeguoli. Guolásteaddjit bivdet áhpedorski guoddinana resurssaid vuođul riddoguovlluin earrevuđot, birasustitlaš guolástemiid bokte. Guolásteaddjit luitet vara ja gieđahallet dan guolástuseiseválddiid ja Biebmobearráigeahču kvalitehtanjuolggadusaid mielde. Riddoguolásteaddjit iežaset smávva fatnasiiguin fuolahit ahte guolit gieđahallojuvvojit bures ja ahte guolit johtilit dolvojuvvojit vuostáiváldimii. Livččii hui váttis buvttadit buori goikeguoli olgun riddoguolásteddjiid haga. Gávdnojit maiddái moadde riddoguolásteaddji/ruovttubuvttadeaddji boaittobeale guovlluin, geain leat vuostáiváldinváttisvuođat, geat goiket iežaset goikeguoli vuovdima várás. Daid lohku njiedjá dađistaga Norgga rittus.
Nuppit dehálaš fidnobargiid gávdnat mii vuostáváldinrusttegiin. Vuostáiváldit leat dávjá maid goikeguolle buvttadeaddjit. Guliid goikadeami ferte čuovvut dárkilit mielde áiggi ektui. Áhpedorski mii olgun galgá goikaduvvot, ferte vuos bassojuvvot ja gieđahallojuvvot jođánit. Dat ferte sparrejuvvot ja heŋgejuvvot fágalaččat jiellái. Garvin dihte váttisvuođaid mat heajudit kvalitehta, de ferte dat heaŋgát riekta. Odne dáhpáhuvvá maŋitgoikadeapmi siste dálkkádatstivrejuvvon vuorkárusttegiin. Ovdal goikaduvvui dat boares goikeguollelovttain ja návsttuin.
Goikeguollebuvttadeaddjit ja sin mielbargit bearráigehččet goikadanproseassa. Dávjá dahkkojuvvo dat PGI Lufuohtá goikeguoli dohkkehan kvalitehtagáibádusaid mielde.. Goikadettiin čuvvot sii mielde dálkkádatdilálašvuođaid ja lunddolaš váikkuhusaid. Sii hálddašit stuorra oasi gieđainduddjojuvvon máhtolašvuođas.
Lea dovddus ahte olgungoikadeapmi lea šaddan váddáseabbon oktilaš lieggasat dálkkádagas. Guoli olgungoikadeapmi mii lea dábáleabbo Islánddas, geahččaluvvo dál maiddái Norggas. Dássážii leat energiijahattit ráddjen ovdáneami. Dan dihtii šaddá Unesco ii-ávnnaslaš kulturárbbi goikeguolleárbevieruid dohkkeheapmi dehálaš. PGI ortnega ja ruovttubuvttadeddjiid guollebivddu ja duoji vuođul, sáhttá Unesco nannet historjjálaš olgungoikadeami jilliin. Sildit leat boahtte lađas vuođđoávdnasa gieđainduddjojuvvon buvttadanproseassas. Sin bargu lea kvalitehtasihkkarastit buot goikeguoli. Erenoamážit dan guoli mii vuvdojuvvo vuostáiváldinriikkaide main leat rikkis kulináralaš goikeguolle borramušvierut. Sildit sildet juohke ovttaskas guoli juogo, áivan, nubbin buoremus dahje Tipo B kvalitehtii. Dat dahkko dovddolaš eavttuid mielde, nappo hádja, neahku, ivdni ja guhkkodat leat vuođđuduvvon konkrehtalaš kvalitehtanjuolggadusaide.
Fágabargit stuorra mearrabiebmofitnodagain ráhkadit goikeguoli luvvaduvvomin dahje loktojuvvomin geavaheddjiide, restoráŋŋaide ja earáide. Goikeguolli luvvaduvvo hárvvibut unnit giehtaduodjefitnodagain dahje guollegávppiin. Smávvafitnodagain gávdno ain máhtolašvuohta gieđahallat goikeguoli. Muhto ođasmahttin industriija buvttadeamis rievdada sihke giehtaduoji ja borramušbuktaga. Luvvaduvvon goikeguolli dahje lovttaguolli ráhkaduvvo dál mašiinnaiguin nu ahte guolli šaddá čuoma ja dávttiid haga.
Ovdal lei dábáleabbo luvvadit ja loktit ja guoli ruovttuin dahje restoráŋŋain. Gáibida áiggi ja saji luvvadan- ja loktinprosessii mii odne orru leamen váttis. Danne leat šaddan unnán restoráŋŋat ja priváhta olbmot geat doaimmahit loktingiehtaduoji. Láhppá lađđasa, mii sirdá máhtolašvuođa boahtte bulvii. Odne leat gievkkanhoavddat ja goahkat geat meroštallet luvvaduvvon vuođđoávdnasa válljema ja geavaheami, maid mearrabiebmofitnodagat leat lágidan. Goahkat guldalit gussiid. Lovttaguolli maid lea álki dovdat ja mii oiddut borrat, lea dat mii šaddá vuovdinovddiduvvot ja geavahuvvot. Orru leamen dábálaš viggamuš ruovttoluotta čeavttos lovttaguollái.
Goikeguolleárbevieruin lea maid stuorra kultuvrralaš mearkkašupmi servodahkii. Govvadáiddárat, girječállit ja historjágaskkusteaddjit leat doaibmijoavku mas lea alla máhtolašvuohta iežaset fágain. Ollugat sis geavahit goikeguolleárbevieruid iežaset erenoamáš dáiddalaš fágasurggiin. Goikeguolli lea bures sajáiduvvan min riddokultuvrii ja historjái. Ollu riddomuseat geavahit olles dahje osiid goikeguollehistorjjás iežaset čájáhusain ja gaskkustemis. Goikeguolli lea maid innovatiivvalaččat geavahuvvon symbolan ja albmanushápmin, juogaman beale mii lea erenoamáš ja iešlágan norgalaš. Mii gávdnat historjjá goikeguoli birra girjjiin, poesiijas, musihkas, govvadáidagis, govvačullosiin ja goahkkadáidagis.
Gelbbolašvuođasirdin
Riddoguolásteapmi oahpahuvvo hárjehallama bokte go bivdá fatnasiin. Dávjá ovttas eará boarráset guolásteddjiiguin dahje oahpahemiin guolástusfágaskuvllain. Goikeguoli ruovttubuvttadeapmi lea ásahuvvon dološ guollebivddu ja giehtaduoji vuođul. Dát kulturárbevierru sirdojuvvo buolvvas bulvii nubbái geavatlaš barggu bokte.
Guolleindustriijabargit ohppet olgungoikadeami ja goikadanproseassa goziheami birra fitnodatsiskkáldus oahpaheami bokte. Muhto maiddái geavatlaš gieđainduddjojuvvon máhtolašvuođa bokte mii lea fievrriduvvon boarráset duojáriin.
Goikeguoli sildin oahpahuvvo go gieđainduddjojuvvon máhttu fievrriduvvo geavatlaš barggu bokte goikeguollefitnodagas. Sildinoahppu lei ovdal eanet formálalaš oahppu. Dál lea dát geahpeduvvon vuođđuduvvot doarvái ja áššáigulli fitnodatsiskkáldus bargohárjehallamii. Bergenis sáhtii šaddat ámmátduojárin maŋŋá fágalaš oahpaheami gitta 1990 jagiid rádjai. Ámmátduojár lea fágalaččat oahppan veahkeheaddji dahje sváinnas, garra hánseáhtalaš árbevieru mielde.
Guolleindustriija dahje earenoamáš buvddaid fágabargit luvvadit ja loktet goikeguoli. Dáppe sirdojuvvo máhtolašvuohta goikeguollegieđahallama birra máhtolašvuođaguddiin fága ođđa duojáriidda. Muhto ođđa teknologiija ja mašiidnagieđahallan lea váldimin badjelasas ollu fágabarggu. Loahppabuktagis rievdá hápmi luvvaduvvon olles jorbaguoli rájis rákkiid, main ii leat čuopma ja dávttit, ráhkadeami rádjai.
Biebmoráhkadeapmi goikeguolis lea deaŧalaš kulturárbevierru. Lovttaguolleborramušat ráhkaduvvojit sihke ruovttus ja restoráŋŋas. Borramušat mat leat ráhkaduvvon luvvaduvvon goikeguoli vuođul ráhkaduvvojit eanas restoráŋŋain. Goahkat Norggas geavahit dál ollu innovatiivvalaččat luvvaduvvon goikeguoli. Máhtolašvuohta borramušaid birra juhkkojuvvo dávjá goahkaid gaskkas go leat ovttasbargamin ja go leat vásáhusaid lonohallamin. Lovttaguolleborramušat leat dávjá hui árbevirolaččat ja báikeearenoamážat. Dákko lea goahkain iešguđet riikkaoasis erenoamáš ovddasvástádus das mo atnit vuođđoávdnasiid. Dát guoská erenoamážit daid báikáigullevaš ávdnasiidda mat gullet borramuššii. Davvi-Norggas geavahit dávjá sohkareaddjás ávdnasiid, ja lullelis geavahit sennet dahje buoiddes dárbašiid. Máhtolašvuohta báikkálaš árbevieruid birra fievrreduvvo buolvvas bulvii sihke bearrašiin ja restoráŋŋagoahkaid guovdu.
Lovttaguolleborramuš ruovttus lea dávjá kulináralaš árbi váhnenbuolvvas. Lovttejuvvon vuođđoávdnasa šládja, dárbašat ja biepmogálvvu geavaheapmi čuvvot dávjá mielde ruovttubáikkis. Máhtolašvuohta goikeguoli ja lovttaguoli geavaheami birra dáhpáhuvvá odne dávjjibut oahppoinstitušuvnnaid, fidnoservviid, sosiála servviid ja biebmofágalaš skuvllaid bokte.
Kultursuorggis ovddastit muitalusat goikeguoli birra deaŧalaš máhtolašvuođa fievrrideami. Muitalusat ovttastahttojuvvojit kulináralaš árbái. Leat olu aktevrrat sosiála servviin, museain ja ofelaččat geat muitalit goikeguollevuođđoávdnasa ja dan geavaheami birra. Máhttu gávdno duođaštuvvon, dahje dat sirdašuvvá vuorrasat ámmátlaš diehtojuhkkiid ja nuorat gaskkusteddjiid gaskasaš ságastallamiin. Muitalusat goikeguoli ja lovttaguoli birra leat deaŧalaš kultuvrralaš ja kulináralaš máhtolašvuohta. Dákkár muitalusaid sáhttet ruovttugoahkat, restoráŋŋadoallit ja turisttat gaskkustit. Muitalusat goikeguolleborramuša birra leat juoga maid ollugat vurdet beassat vásihit. Mii leat ožžon árbevieru mainna sáhttit gaskkustit buriid muitalusaid goikeguoli ja lovttaguoli birra gussiide, sihke ruovttus ja restoráŋŋas.
Kultuvrrasuorggis leat ollu duojárat geat ráhkadit dáiddabargguid, gaskkustit máhtolašvuođa ja ráhkadit áidnalunddot albmanusaid goikeguoli birra. Dáidda mii čájeha goikeguoli gávdno don doložis. Álggos málagovvosat mat leat čadnon fástui ja vuoiŋŋalašvuhtii, ja maid hearvadilit girkodáidagis. Dahje goikeguolli maid hanseáhtat geavahedje gávpegovastahkan.. Maŋŋil leat dáidda- ja kulturalbmanusat ovdánan friddjabut ja viidábut riddokultuvrra ektui. Ollu dáiddamálejeaddjit, govvačuollit, girječállit ja musihkkárat geavahit goikeguoli motiivan ja albmanussan iežaset duddjomis ja fágalaš bargguin.
Goikeguolleárbevieruin lea stuorra váikkuhus movttiidahttinfáddán dáidda- ja kultursuorggis. Dáiddárat ja kulturbargit ohppet dávjá guhtet guimmiineaset. Goikeguolli sáhttá duddjot hutkás vásáhusaid borramuša ja sosiála rámma oktavuođas.
Histtorjjálaš duogáš
Badjel duhát jagi lea goikeguolli leamaš oassin eurohpálaš kulturhistorjjás. Dat lea áidnalunddot resursa biebmamii, mávssolaš gávpegálvu ja gáldu kulináralaš árbevieruide.
Goikeguolis fertejedje leat luohtehahtti fievrridansystemat jus dat galggai šaddat eksportagálvun maŋŋitgaskaagis. Hanseáhtat ásahedje vuođđoráhkadusa stuorra hivvodat buvttadeapmái, vurkemii ja kvalitehta dárkkisteapmái. Bissovaš gávppašanfierpmádagat adde jeavddalaš goikeguollejearu goikeguollái borramušgálvun. Katolalaš girku gielddus borrat bierggu fásttu áiggiid veahkehii lassi jearu. 1200 rájes 1600 rádjai veahkehii goikeguollegávppašeapmi ovdánahttit Bergena gávpoga, hukset Nidarosdomena ja stuorrát ovdánahttit Lofuohtá-guolásteami. Goikeguolli šattai hirbmat stuora sisaboahtogáldun girkui ja girkolaččaide. Davvi-Norgga guolásteddjiide dat šattai gálvun gortni lonuhit. Goikeguollegávpi dagai maid dán áigodagas vejolažžan ásahit norgalaš guollevearaid Finnmárkui ja Davvi-Romsii. Sáččá ja Sállana olggobeallai ja guollerikkis vuonaide Romssas ja Finnmárkkus ovdánahttojuvvojedje stuorra dálveguolásteamit. Stuorra šákšadorskegiđđabivdu Nuorta-Finnmárkkus geasuhii bivdiid gitta Lufuohtá rájes.
Duođalaš maŋásčaskkástat juvssai goikeguollegávppi 1600-logu álggogeahčen. Dasa ledje máŋga siva, okta dain lei girkoođastus. Go fástoáiggi biergogielddus jávkkai, de šattai unnit jearru goikeguollái. Goikeguoli haddegahččan dagahii johtilis eretfárrema Finnmárkku guollevearain. Norgalaš ássan hirbmosit maŋás. Danin šadde fas sámit eanetlohkoálbmogin Finnmárkkus, gitta 1830-logu rádjai.
Boarráseamos duođaštuvvon biepmoárbevierru mas goikeguolli geavahuvvui Norggas, gávdno Pietro Querini historjjás. Dat muitala devdojumi ja dálvvi orruma birra Gádderuosttas 1432:s. Doppe goikeguolli cábmojuvvui dahje mollejuvvui moallun ja vuodja vel vuidojuvvui ala, ja borrojuvvui nu mo mii otne borrat láibbi. Dát árbevierru lea unnán oahpis eanas olbmuid guovdu odne. Muhto dat lea dávjá anus muhtun báikkiin Davvi-Norggas, gos goikeguolli lea dábálaš ja álkit olámuttus buvtta. Mearrasámi guovlluin lei maid dábálaš goikeguoli buotnjut guolevuojas. Islánddas ii leat lovttaguolleárbevierru. Muhto Islánddas bissot ain bárrasis dábit borrat cábmojuvvon goikeguoli vuojain dahje vuoja haga. Dasa lassin sii dávjá geavahit goikeguoli smávvabiebmun dahje niestin mátkkiin. Maŋimus jagiid lea maiddái Norgga márkanii boahtán eanet goikeguollesmávvabiebmu. Dat ráhkaduvvo dorske- ja diksorákkiin, ja eanas dain lea sisafievrriduvvon Islánddas.
Okta biebmoárbevieru molssa mii lea ráhkaduvvon goikaduvvon guolis lea boahkkeguolli. Dat lea guolli goikaduvvo dušše guokte golbma vahku ovdal go dan sáhttá borrat. Dát guolli geavahuvvui borramuššan dalle go lei garra dálki ja go varas guolli ii lean fidnemis. Lufuohtás gohčoduvvo maiddái hjellosiŋŋan maŋŋá go lea goikaduvvon 6 vahku. Dan rehkenastet dávjá davvinorgalaš erenoamášvuohtan, muhto dan gávdná maid árbevirolaš biebmun Islánddas ja Fearsulluin. Boahkkeguolli galgá luvvaduvvot moadde diimmu ovdal go duldehuvvo duoldi sáltečázis. Gávdnojit rikkis biebmoárbevierut mat leat čadnojuvvon goikeguollái riikkain mat čuđiid jagiid leat oastán goikeguoli Norggas. Oinnolaččat leat goikeguolle-kulináralaš árbevierut geafibut Norggas,earret árbevirolaš lovttaguolleráhkadeapmi.
Ovdal lei dábálaš ieš luvvadit goikeguoli. Odne lea šaddan dábáleabbon atnit gárvves luvvaduvvon goikeguoli biebmoráhkadeapmái. Dan sáhttá dál oastit galmmihuvvon muhtun borramušgávppiin. Dalle beassá eret máŋgga beaivvi bienalaš luvvadeamis ja rággemis.
Muhtumiin leat vásáhus cábmit goikeguoli litnáseabbon oanidit luvvadeami. Dákkár árbevierroduddjon máhtolašvuohta lea hui vánis eanas olbmuid guovdu. Buot buoremus lea geavahit muorrašluppoha. Boares vuoššangirjjiid mielde galgá guliid cábmit goit diimmu. Dalle luoŧkana cuohppa dan mađe ahte čáhci álkibut beassá sisa ja luvvadeapmi manná jođáneappot. Muhtin buvttadeaddjit vuvdet mekánalaččat cábmojuvvon goikeguollebihtáid mat leat spáinna siste. Cábmojuvvon guollebihtát dagahit oanehat luvvadanáiggi, sullii 5 beaivvi. Váldočuolbma goikeguliin luvvaduvvon buvttan lea ahte dat ii riibba guhkká. Vaikko seailluhuvvo dušše 2-4 C° lieggasis, de sáhttá riibanáigi leat dušše moadde beaivvi. Danin ferte goikeguoli borrojuvvot jođánit dan maŋŋel go lea luvvaduvvon čázis. Gávdnojit ollu buorit norgalaš árbevirolaš goikeguollebagadusat dasa mo vuođđoávnnas adnojuvvo, ruitoborramuša rájis gitta goikeguollegáhkuid ja báistimiid rádjai.
Go luvvaduvvon goikeguolis lea ná oanehis riibanáigodat, de lea dat mielddisbuktán dárbbu riibadit gárvves vuođđoávdnasiid. Lea dákko ahte lovttabidjamis lea historjjálaš lunddolaš vuoigadeapmi Norggas. Lovtta ráhkaduvvui gunain mat váldojuvvojedje árramis. Jus luvvadeapmi ovttastuvvo garra lovttain ja dahje gálkkain, de riibanáigi lassána sakka. Dat guhkiduvvo 2 beaivvis 14 beaivái. Vakuumbáhkkejuvvon lovttaguolli riibá odne dábálaččat sullii 8 vahku dábálaš galbmadiskkas. Muhto guollemáhku rievdá mealgat maŋŋil lovttema.
Árbevirolaš lovttaguoli galgá dušše luvvaduvvot moadde diimmu ovdal go duldehuvvo duoldi sáltečázis. Das lea čeavttus ja das lea veaháš láivves, suvrra máhku. Dábálaš lasáhusat leat buđehat, rušpemeastu, bassojuvvon spiinnebuoidi ja spiinnebuoidevuodja ja vejolaččat eartameastu. Dan sáhttá maid bassit dahje báistit bánnos. Ollugat guossohit maid boahkkeguoli juovllaide lovttaguoli sadjái.
Dábálaččat ádjána árbevirolaš gutnalovtta proseassa 11 beaivvi. Ovdalaš áiggiid sáhtte muhtun sajiin atnit goikeguoli giddejuvvon gore siste, mii lei čadnojuvvon johgáddái. Dát dahkkojuvvui sihke ovdal ja maŋŋá lovttema, álggos luvvadit guoli ja dasto doidit guoli albma láhkai. Dalle ii dárbbašan juohke beaivvi molsut čázi. Mii fertet vára váldit árbevirolaš máhtolašvuođas ruovttulovttema birra. Mii sáhttit dadjat ahte vásáhus dahká meašttirin , nu ahte olmmoš ferte geahččaladdat. Ii gávdno makkárge dárkilis ovddidanvuohki. Luvvadanáigi, lovttagarasvuohta ja lovttenáigi rievddada ollu goikeguoli sturrodaga, šlája ja kvalitehta mielde, ja temperatuvra mielde. Ja várra deháleamos: háliida go olmmoš čeavttos vai eanet šlince ja dipma lovttaguoli?
Dološ áigge borre norgalaččat lovttaguoli beasseláibbi alde dahje garra bivgejáffogáhku alde, nu gohčoduvvon láibedállearka. Hanna Sverdrup, Sverdrup AS:s muitala ahte ollugat sin kundariin ain dahket dan. Sii borret báhcánmállásiid maŋit beaivvi dán láhkai beasseláibbiin. Dán "fastfood" árbevieru gohčoduvvui bete, bøte, båttå dahje bitte mii mearkkaša «gáskit » ieš guđet lágan suopmaniin. "Gáskin" borramuš jávkkai dađistaga go buđehat bohte Norgii. Olbmot álge borrat dipma buđetbeassegáhku láibedállearka sadjái. Buđetbeassegáhku dárbbašin, buđeha sadjái lea árbevierru mii boahtá dálonguovlluin Siseatnamis. Sogn ja Fjordane:s gávdno eará molssa gos baicce eanebut háliidit borrat lovttaguoli nisojáffobeassegáhkuin, ovttas vuojain, sálttiin ja bihpporiin.
Dat mat min mielas odne leat oktasaččat dohkkehuvvon dárbašat, lea vuššon buđet, eartameasttanasain ja spiinnebuiddiin. Muhto leat stuora guvllolaš erohusat lassidárbašiin dego sirrát, sohkar, joŋat, ruškes gáiccavuostá, boaresvuostá, missovuostá, senetsovssa, vilgessovssa, sávzza buoidi ja suddaduvvon vuodja. Davvi-Norggas adnojuvvojit eanemusat sohkareaddjás dárbašat. Senetsovssa dahje vilgessovssa bihpporiin ja senehiin geavahuvvo eanemus Nuorta-Norggas ja Ruoŧas. Oarje-Finnmárkkus atne sávzzabuoiddi dahje boahkkebiergobuoiddi, mii ii leat šat nu dábálaš dán áigge. Johnny Laupsa Borge mielde gávdnojit dása vuostálasvuođat muhtun guovlluin Nuortaleagis ja Oarje-Norggas. Doppe lei dárbbašin dušše málli mii lei ráhkaduvvon mielkkis ja riissas ja vel dasto buđetgáhkut ja nu gohčoduvvon mielkegáhkut. Gudbrandleagis lea maid dábálaš guossohit lovttaguoli vuojain, gissojuvvon buđetgáhku sisa ja risenrievdnemálli vel lassin. Boares rávagirjjiin gávdnojit ollu lovttaguolleborramušat. Dat adnojuvvojit dađi bahábut hárve, nu go lovttaguollemálli, -meastu, -deardna ja lovttaguollepáija. Buoiddi ja mielkki geavaheapmi árbevirolaš dárbašiin geahpeda PH-árvvuid. Dat mearkkaša ahte lovttaguoli básalaš váikkuheapmi dássejuvvo suolbmudeamis. Norgalaš lovttaguolli lea várrat eanemus básalaš biebmu máilmmis, mas lea pH-árvu sullii 11. Juoga mii čilge árbevieruid mat čájehit dárbbu dássedettolaš buoide- dahje suvrrasisdoalli dárbašiidda.
Boarrasat áiggis geavahuvvui maid goikeguolli ja lovttaguolli dálvet ja giđatniestin. Katolalaš áiggi guossohedje lovttaguoli adveantaáiggis gitta vuosttaš juovlabeaivvi rádjái. Olles áigodagas juovllaid rájes beassážiid rádjai, fástoáigi mielde dás, vuosttaš beassášbeaivvi rádjai, lean lohpi bierggu borrat. Odne borret norgalaččat eanemus lovttaguoli čakčat ja gitta juovllaide rádjai. Muhto maid diehtit mii dán erenoamáš norgalaš borramušárbevieru álgovuolgaga birra? Ollu dovddus girječállit ja biebmokulturdutkit dahket lovttaguoli juogamanin mii lea imašlaš ja čilgetmeahttun. Midjiide lea muitaluvvon máinnas vikiŋŋaid birra mat mahkáš ráhkadedje vuosttas lovttaguoli áraguoras. Dahje muitalusat buollima birra guollejiellis maŋŋil álddagasčaskima gos goikeguolli gahčai láddui man dievva lei gutna. Gos lovttaguolli moadde beaivvi maŋŋil bajásčuožžilii loddi føniksan, ja borrojuvvui illun ja buressivdnádussan buohkaide.
Soaitá leat nu ahte norgalaš lovttaguolis lea eaŋkilat álgovuolgga? Smávva unnánlusttolaš máhtoguolli lei sávakeahtes muhto dovddus "eahpelihkostuvvan" buvtta min riddokultuvrrahistorjjás. Ii lean seamma álki goikadit guliid juohke sajis rittus. Molsašuddi dálkkádagas lei muhtumin váttis garvit čurrotsuovssa. Suoksaguolli fertii bassojuvvot ja ráidnejuvvot ovdal go daid sáhtii borrat. Áidna bassanreaidu mii anihii, lei lovtta mii ráhkaduvvui gunain mat árranii báhce. Namahusas lovtta lea seamma álgovuolgga go latiinnalaš sánis «lavare» ja boaresdárogiel sánis «laugr», mii mearkkaša bassan. Danin lei ge áibbas lunddolaš geavahit dábálaš beaivválaš gutnalovtta bassat heajos goikeguoli. Ná olmmoš geahpedii hája ja dagai dan borahahtti lovttaguollin. Seammás riibadahttojuvvui lovttaguolli gárvvisin borrat veaháš guhkit áigái. Dát riikkaviidosaš lovttaguolleárbevierru lei doarvái nanus bissut maid reformašuvnna 1536 maŋŋá. Dat lea bisson juo unnit eanet rievdatkeahttá 1900-logu álggu rádjai.
Odne ráhkaduvvo lovttaguolli dávjá mašiinnaiguin. Muhtumin dat goikaduvvo siste rággin. Dat lovttejuvvojit jođáneappot, addet unnit hája ja máhku, vielgadat ivnni ja vuvdojuvvojit čuoma ja dávttiid haga. Dákkár industriijalaš proseassa mielddisbuktá seammás ollislaš botkema š duhát jagi boares árbevirrui. Mii massit áidnalunddot duodjemáhtolašvuođa mii lea huksejuvvon ollu buolvvaid rahčamiid bokte. Sistegoikadeapmi lea danin vejolaš áittan sihke Davvi-Norgga kultureanadagaide ja árbevirolaš 1000-jagi boares goikeguollebuvttadeapmái.
Historjjálaš áiggis borre olbmot eanemusat ruovttuin. Ledje maid oktasaš ávvuborramušat fulkkiiguin ja ránnjáiguin heajain ja hávdádemiin. Borramušaid sosiála arena viidánii áiggi mielde restoráŋŋaide, boradanbáikkiide ja sosiála servviide. Dán oktavuođas šattai norgalaš árbevirolaš biebmu dehálaš identitehtamearkan. Lovttaguolli oaččui renesánssa1980-logus man movttiidahtii norgalaš amerihkálaš biras USA:s. Doppe ásahuvvojedje sierra lovttaguollesearvvit mat šadde treandabiddjin sihke kulturhistorjjálaš ja ođđaáigásaš áššiide lovttaguoli oktavuođas. Ođđa lovttaguollesearvvit leat ovdánahttojuvvon sosiálalaš ja kultuvrralaš fátmmasteaddji rámmaid siskkobealde. Ieš ávdnasiid ja borramušaid lágideapmi gal addojuvvo dattetge industriijai ja ámmátlaš goahkaide. Ieža lihccojuvvojit giehtaduddjomis, sihke vuođđoávnnas gieđahallama ja dan buori borramuša láhčima oktavuođas.
Positiivvalaš bealli servviin lea ahte sii háhket ja gaskkustit dehálaš máhtolašvuođa lovttaguoli árbevieruid ja historjjá birra. Ná veahkehit sii seailluhit ja ovdánahttit lovttaguoli našuvnnalaš kultuvrralaš ja kulináralaš biebmoárdnan. Dilli lea ollu dat seamma ruovttuin. Lovttaguolli boahtá gárvvisin atnui gávppis. Dat lea čuoma ja dávttiid haga, buori muitalusa ja buvttadanproseassa dieđuid haga. Dan dihtii lea deaŧalaš ahte historjá goikeguoli ja buori lovttaguoli birra dollojuvvo eallin. Ahte historjá geavahuvvo ja gaskkustuvvo buohkaide sidjiide geat eai šat leat mielde lovttenproseassas ja biepmu ráhkadeamis.
Plána movt joatkit
Goikeguolli lea ásahuvvon guoli ala mii boahtá guoddinana resurssain. Goikeguolli ráhkaduvvo áhpedorskis maid riddobivdit oaiveáššálaččat bivdet ja mii goikaduvvo báikkálaččat Davvi-Norggas. Dát lea birasustitlaš ja guoddinana bivdu nuorta-davvi- atlántalaš áhpedorskenális. Áhpedorski mii šaddá goikeguollin bivdojuvvo viehka unnán (4-5% sállašis). Akváhtalaš resurssaid guoddinana geavaheapmi lea deaŧalaš lávki dálkkádatdállodoalu guvlui. Dat váikkuha maid positiivvalaččat ON 2030 Agenda:i. Erenoamážit oasseulbmilii 3, «Okta dearvvašvuohta» mii galgá sihkkarastit buori dearvvašvuođa ja eallinkvalitehta buot olbmuide, beroškeahttá agis.
Seailluhit, ovddidit ja sihkkarastit goikeguoli kultuvrralaš ja kulináralaš árbbi boahttevaš buolvvaide lea gáibideaddji. Dat gáibida mieldeváikkuheami ollu fitnobargiin, nugo guolásteddjiin, fitnodagain, organisašuvnnain, ásahusain ja eiseválddiin. Gálggaid ja máhtolašvuođa doaimmaheapmi šaddá leat ofelažžan olles árvoráidui, gitta gárvves borramuša rádjai. Goikeguolli duddjo erenoamáš beroštumi riddoguolásteapmái, olgungoikadeapmái, vuođđoávdnasiidda, ja vuovdimii ja olgoriikii vuovdimii. Goikeguolli lea šaddan sihke historjjálaš ja gávppálaččat hearkkes buvttan odne. Deháleamos Norgii lea ahte goikeguolli lea šaddan kultuvrralaš identitehtaduddjojeaddjibuvttan mii lea hábmen olles našuvnna.
Dan dihtii lea stuorra dárbu suodjalit goikeguolleárbevieruid. Árbevirolaš olgungoikadeapmi sáhttá jávkat sihke mearrasámi guovlluin ja Davvi-Norggas . Dat boahtá dálkkádatrievdamiin, mearrabirrasa rievdamiin, mat sirdet gođđanguovlluid davás guvlui. Seammá goikadanjilliid dahje áhpedorski fievrrideapmi máttás goikadeapmái, dahje ahte goikadeapmi dáhpáhuvvat siste. Eará duođalaš váikkuhus rievdamiin lea ahte ruovttubuvttadeddjiid lohku lea njiedjan.
Goikeguolli buvttaduvvui maid ovdal njuoskkadahkan. Dat mearkkaša mearradorski mii sparrejuvvui jođáneappot goikadeami maŋŋit goikadanáigodagas. Dat mii ovdal lei dábáleamos goikeguolli, lea dál šaddan nohkki árbevierubuvttan. Njuoskkadaga ráhkadit odne guolásteaddjit eanaš iežaset atnui dahje erenoamášvuohtan. Njuoskkadat gáibida ollu giehtabarggu. Dan máksá eanet ráhkadit ja jearru jávká, vaikko vel dat aniha buoremusat lovttaguollin. Ruovttubuvttadeddjiin ii leat lohpi ráhkadit njuoskkadagaid olggobealde dohkkehuvvon rusttegiid. Dás leat leamaš stuorra váikkuhusat buvttadeddjiide Finnmárkkus, mii lea okta ollu mearrasámi guovlluin. Unnit ja unnit olbmot goikadit ieža guliid ja sii goikadit unnán njuoskkadagaid gávppálaš ulbmiliidda.
Leat jorbaguollebuvttadeaddjit Finnmárkkus, Lufuohtás ja Romssas, ja dat moadde ruovttubuvttadeaddji mearrasámi guovlluin, geat dál ovttas áimmahuššet goikeguolleárbevieruid. Leat dát mat ain čuoččastit sistegoikadeami ja buktaga ovttageardánahttima vuostá.. Ođasmahttin gávdno jorbaguliid ráhkadahttimis gárvves luvvaduvvon dahje lovttejuvvon gárvves buktagiin geavaheddjiide. Norgalaš ja EO dohkkehan PGI Lufuohtá goikeguollemearkaortnet adnojuvvo kvalitehtasihkkarastimii. Dat lea šaddan aktiivvalaš reaidun ovdánahttit ja márkanfievrridit goikeguoli mii lea ámmátlaččat ja sildejuvvon ja dárkkistuvvon.
Máhtolašvuohta goikeguoli ja lovttaguoli birra sáhttá jávkat go ođđa teknologiija váldojuvvo atnui. Buvttadanproseassat ovttageardánahttojuvvojit duhtadahttit geavaheaddji mii háliida fidne álkis buktaga. Dat sáhttá buktit negatiivvalaš váikkuhusaid borramušgiehtaduodjái ja min kulturárbevieruide. Maiddái sildit váilot. Biebmobuktaga čájeheami ja buriid digaštallamiid sáhttá álkit gaskkustit álbmotlaš birrasis. Nominašuvdnaproseassa oktavuođas áigot heivehit plánalaččat sáddet jeavddalaš ođasdieđáhusaid sosiála mediain, websiidduin ja almmolaš mediakanálain.
Borramušráhkadeapmi lea luonddustis searvevuođadoaibma, mii nanne sosiála oktavuođa, buolvvaid oahppama ja kapasitehtahuksema. Goikeguoli luonddumearriduvvon iešvuohta, historjá ja kulináralaš geavaheapmi sáhttá veahkehit eanet sosiála ovttastallamii ja ovttasbargui kultuvrraid ja agiid rastá. Min oktasaš višuvdna riikkaidgaskasaš ovttasbarggus lea ahte ii-ávnnaslašš kulturárbi maid Unesco dohkkehuvvo lea dehálaš. Dat nanne sosiála ja kultuvrralaš doaimmaid, mat gullet árbevieruide. Erenoamážit gálggain goikeguolle ráhkadeamis ja nu váikkuhit (i) álgoálbmogiid ealáhusaid ja kultuvrra ođđasislihkkamii, (ii) positiivvalaš servodatovdáneapmái, (iii) kultuvrraid gaskasaš gulahallamii, (iv) gullevašvuođadovdui báikegottiide ja (v) árbevieruid joatkevašvuhtii.
Ohcan boahtá deattuhit ahte gullevašvuohta oktasaš kulturárbbi bokte lea deaŧalaš suodji vealaheami ja olggušteami vuostá. Olbmot muosáhit odne jurddaháddjema ja miellaguottuid. Vaikko kultuvrralaš máŋggabealatvuohta lea lassánan. Biebmu ovttastahttá min buohkaid olmmožin. Riikkaidgaskasaš searvevuođa bokte mii leat ásahuvvon sáhttit mii ásahit ealli kulturárbemálle. Dat boahtá veahkehit nana strategiijaide áimmahuššat ii-ávnnaslaš kulturárbbi ja kultuvrralaš máŋggabealatvuođa goikeguolleárbevieruid oktavuođas.
Elemeanttat (nappo giehtaduodji ja árbevierut) ovddiduvvojit kultuvrralaš máŋggabealatvuođas, mii lea ásahuvvon oktiigođđojuvvon guvllolaš borramušidentitehtaide gávpegeainnu alde. Goikeguoli ráhkadeapmi ja ráhkadahttin veahkehii oktavuođadovdui. Dat attii buori biebmama ja suddjii olbmo dearvvašvuođa guolleproteiinnaid ja dássejuvvon buoidečohkkehusaid bokte. Mii diehtit ahte min ođđaáigásaš eallinvuohki ja vejolaš negatiivvalaš globaliserenváikkuhusat sáhttet áitit goikeguoli biepmo- ja juohkinortnega. Máhtolašvuohta ja teknihkat guolásteami, riibadahttima, biebmoreidema ja goikeguoli ráhkadeami oktavuođas leat fievrreduvvon buolvvas bulvii ja leat dehálaš oassi kulturárbbis. Njálmmálaš árbevierut, sosiála geavat, árbevirolaš giehtaduodji, dáidda ja festiválat gaskkustit dáid elemeanttaid historjjálaš áiggi čađa. Dat ain eallimin Norggas, ja maiddái eará riikkain Eurohpás, Afrihkás ja nannámiin gos leat sisafárrejeaddjebirrasat.
Dása guoski báikkálaš eaktodáhtolaš organisašuvnnat (NGO:at), ja erenoamážit Itálias, leat erenoamážit beroštuvvon kulturdoaimmaide mat leat čadnon borramušárbevieruide. Kulturvuđot NGO:at dáhkidit ahte dáiddárat ja kulturbargit servet dán čađaheapmái. Dološ norgalaš ja riikkaidgaskasaš biebmoárbevierut ja dasto ođasmahttin borramuškultuvrras, sáhttet ealáskahttit goikeguoli. Dat lea odne riikkaidgaskasaš ja našuvnnalaš kulináralaš biebmoárdna. Borramuškultuvra duddjo maid oluu kultuvrralaš ja sosiálalaš vásáhusaid oktasaš borramušaid ja ávvudemiid oktavuođas.
Slow Food Bergen, Bivdu ja earát, oaivvildit ahte čoavdda sáhttit bisuhit kulináralaš, kultuvrralaš ja sosiálalaš árvvuid lea sorjavaš formálalaš riikkaidgaskasaš ovttasbarggus nationála dásis. Dát nannešii goikeguoli geavaheami, seailluhivččii historjjá ja gieđainduddjojuvvon máhtolašvuođa buolvvaid gaskkas. UNESCO dohkkeheapmi fuolaha buori biebmokultuvrra ja árbevieruid buori lonohallama eará riikkaiguin. Riikkaidgaskasaš bargojoavkkus lea dan dihtii áigumuš joatkit eaktodáhtolaš oktiiordnema ja ovttasbarggu. Bargojoavku áigu fuolahit ovdánahttit oktasaš nominerenohcama man áigumuš gárvet árrat ođđajagis 2025.
Lea riikkaidgaskasaš bargojoavku, Slow Food Bergen ja Bivdu bokte, mii áigu addit oktasaševttohusa Kulturdirektoráhtii Norggas. Evttohus lea goikeguolleárbevieruid nominerenfiila hámis, goikeguoli árbevieruide mat šaddet UNESCO ii-ávnnaslaš kulturárbin olmmošjovkui. Direktoráhta áigu dasto geahčadit evttohusa, árvvoštallat dan ja sáddet dan fágalávdegoddái vejolaš dohkkeheapmái. Dasto lea Kulturdepartemeanta ovddasvástideaddji stáhtaáššeoasálaš mii fuolaha vejolaš vuorroságastallama ja šiehtadallamat eará riikkaid stáhtaáššeoasálaččaigun vuolláičállima ja joatkkagaskkusteami birra UNESCO kommišuvdnii ovdal njukčamánu loahpa 2025.
Jearaldagat ja kommentárat